Euroopa keeled

Põhimõte “üks riik, üks rahvas, üks keel”, mis märkis rahvusliku eneseteadvuse kasvu, hakkas Euroopas levima Prantsuse revolutsiooni toel ja järel. Tegelikkuses on rahvad elanud alati segunenult, mitme rahva killud teise sees, ja ühe keele alal on alati kõneldud ka teisi keeli. Keeleliselt homogeenset riiki on raske leida ja ka keelte diasporaa, laialipillutatus, ei ole uudne nähtus.

Loe edasi >>

Imekaunis Korsika

Kust pärineb Korsika (omakeeli Corsu), Sitsiilia, Sardiinia ning Küprose järel suuruselt neljanda Vahemere saare nimi? Esimene assotsiatsioon tekib sõnaga korsaar, prantsuse keeles corsaire.

Territoorium: 8569 km²

Elanike arv: 299 209

Keele nimetus: korsika keeles corsu; prantsuse keeles corse; inglise keeles Corsican.

Loe edasi >>

Pulbitsev Sitsiilia

Kui sitsiillane läheb välismaale ja tutvustab end, küsitakse esmalt, kuidas on kodumaal lood maffiaga, nii kurtis üks kohalik. See kuulsus on tõepoolest ülekohtune, saare elanikud on sõbralikud ja abivalmid.

Territoorium: 25 708 km²

Elanike arv: 5 029 683

Sitsiilia keele kõnelejaid: Kui 1990. aastate lõpus arvati sitsiilia keele kõnelejaid olevat üle 70% Sitsiilia elanikkonnast, siis 2006. a rahvaloenduse andmeil oli arv märksa väiksem 40% ehk pisut üle 2 miljoni (2 006 884)

Loe edasi >>

Sandaal Sardiinia

Saar ei ole saanud oma nime sardiini kala järgi, pigem vastupidi, seesama kala, keda siin meres ohtralt leidub, on nimetatud Sardiinia järgi. Mükeenlased kutsusid saart Hyknusaks.

Territoorium: 24 089 km²

Elanike arv: 1 665 617

Sardi keele kõnelejaid: hinnangud varieeruvad, viimase uurimuse andmetel 68% kõneleb vabalt.

Loe edasi >>

Euroopa väikekeelte geograafia

Enne konkreetsete keelte uurima asumist heitkem veel pilk Euroopa kaardile, et näha, milline on Euroopa geograafiline keelemuster – kus paiknevad väike-, kus suurkeeled ja millised on mitmekeelsed alad. Kahe arvuka rahva, prantsuse ja saksa vahele jääb puhvertsoon, kus on traditsiooniliselt osatud mitut keelt. See tsoon algab Põhjamere äärest Belgia ja Madalmaade territooriumilt, kulgeb edasi üle Ardennide ja hõlmab Luksemburgi, Saksamaa ja Prantsusmaa ajaloolise tüliõuna Alsace-Lorraine'i, Šveitsi ning ulatub üle Austria ja Põhja-Itaalia Aadria mereni.

Loe edasi >>